Lõpuks on Tallinnas ka üks korralik välgutamine ja müristamine, mida näha saan. Sellistel hetkedel mõtlen tihti, et oleks ikka pidanud meteoroloogia peale minema. Suhteliselt kaua on mulle taevas igatepidi huvi pakkunud. Geenides ehk?
Kuna mul on üle tee puud ja kõrgem koolihoone ning aknast paistab täpselt keskelt sisse tänavalatern, siis otsustasin istuda mugavama koha peale ja olen aknalaual. Kasutan ära neid mõnusaid suuri aknalaudu, mis iin korteris on. Ja muidugi on ilm mõnusalt kiuslik. Vaatan pikka aega taevast ja suurt midagi ei juhtu ning heidan pilgu korraks süles olevae läpakale. Ja SIIS lööb välku, mida näen kergelt silmanurgast. Vähemalt ühe suure korraliku üle taeva mineva välgu nägin ära. Võib õnnestunuks lugeda.
Aga see esimese lõigu mõte kõigub jätkuvalt peakohal...
Hiljutised leiud
Tuesday, July 12, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 Kommentaar/i:
Post a Comment